Märtsi alguses jätkasime Mõttekojaga hankijatest klientidele. Seekord keskendusime kõige aktuaalsemale teemale ehk riigihangete tulevikule Eestis ja EL-is.

Võtsime ette Rahandusministeeriumi veetava riigihangete lihtsustamise projekti tulemused ja arutasime suurimat mõju omavate muudatusettepanekute häid ja halbu külgi.  Lihtsustamine on eesmärgina tore aga tegelikult peab ka mõistma, et mida hõredamaks regulatsiooni teha, seda keerulisemaks läheb selle igapäevane rakendamine. Lihtsustamise projekti suurimat mõju omav ettepanek on üldse ära kaotada siseriiklik piirmäär ehk kuni rahvusvahelise piirmäärani teha lihthankeid ning sj tõsta ka riigihangete piirmäärasid. Rahandusministeerium on hetkel koostamas väljatöötamiskavatsust, et valitud ettepanekutega edasi liikuda ning mai lõpus peaks olema näha, milliseid reaalseid seadusmuudatusi võib oodata.

Hiina vanasõna ütleb, et tuhande miiline teekond algab esimesest sammust. Milliseid samme astusime 2024. aastal?  

IKT valdkonna hanked oma eripäradega on väga põnevad. Riigil on mitmed suured kompetentsikeskused, kus viiakse läbi heal tasemel IKT hankeid, kuid ka teised hankijad on aeg-ajalt sunnitud IKT hangete keerukasse maailma sukelduma, mistõttu on hea mõte IKT valdkonna hanke puhul läheneda korralikult läbimõeldud plaaniga.

IKT hangete puhul on väga mitmeid asju, mis võivad minna valesti, avaldades väga laiapõhjalist mõju riiklike teenuste kvaliteedile jne. IKT hangete puhul tuleb alati alustada sellest, millist probleemi lahendatakse, kuid sageli märkame, et hankijad alustavad hoopis küsimusest, kuidas hange läbi viia. See lähtepunkt ei ole hea seetõttu, et see johtub mõttest, mille kohaselt on hankijale juba väga täpselt teada, mida ja kuidas on vajalik saavutada. Kas see aga alati nii on? Julgen väita, et IKT valdkonnas see nii ei pruugi olla, sest IKT on looming.

NB! Muudetud aeg! Kutsume teid 14.11.2024 kell 10:00-11:30 kliendiüritusele – riigihanked ja pakkujate vaheline koostöö

Riigihangete seadus võimaldab ettevõtjatel üksteise abil hangetes osaleda nt ühispakkumuste või alltöövõtja kaasamise teel. Üks ettevõtja saab nö laenata teise ettevõtte „vahendeid“ täitmaks hankes seatud kvalifitseerimistingimusi, kuid see õigus ei ole absoluutne ega piiramatu. Samuti saab hankeid ette võtta ühiselt, kuid ei tasu ära unustada, et ühispakkumuste esitamine võib endast kujutada ka keelatud koostööd konkurentsiseaduse mõttes.

Jagame väärtuslikku nõu koostöö lubatavuse ja vormistamise osas, sh millal on mõistlik teha koostööd ühispakkujatena või alltöövõtja vormis ning mida tähele panna kontserni siseste ettevõtete „vahendite“ laenamisel.

Asukoht: Advokaadibüroo Matteus kontor Maakri 30, Tallinn (Skyon) või Teamsis

Registreerimislink.

Elering kuulutas esmakordselt välja riigihanke kuni 500 megavati (MW) ulatuses tootmis- ja salvestusvõimsuste hankimiseks turult, mis on vajalikud elektrisüsteemi sageduse iseseisvaks juhtimiseks.

Toetasime Eesti Panka kaheksa olulise riigihanke läbiviimisel algusest lõpuni, tagades sujuva ja efektiivse protsessi. Hanked hõlmasid mitmesuguseid olulisi valdkondi: uued IT-arendused, piiriületusstatistika hindamine, reisiteenuste soetamine ja Finantsinspektsioonile värbamispartneri leidmine. Samuti parandasime Eesti Panga töökeskkonda, hankides audio-video seadmeid, ventilatsiooniseadmete hooldust ja nõupidamisruumide sisustust. Lepingute koguväärtus ületab 4,6 miljonit eurot.

Aitasime Viljandi linnal sõlmida lepingu, mis tagab Viljandi tänavate aastaringse hoolduse aastatel 2024-2028. Lepingu maksimaalne maksumus ületab 5 miljonit eurot.

Meie töö hõlmas kogu riigihanke protsessi, sealhulgas lepingu väljatöötamist viisil, mis suurendas konkurentsi võrreldes varasemate hangetega. Meie eesmärk oli jõuda efektiivselt ja sujuvalt lepinguni. Samuti tegime kõik vajalikud menetlustoimingud riigihangete registris.

20.03.2024 räägime strateegilisest hankimisest laiemalt ning muuhulgas Euroopa Liidu üleselt jätkusuutlike riigihangete tänastest väljakutsetest.

Külalisesinejana tuleb  meile külla AS HELMES partner Tarmo Kiivit, kes tutvustab jätkusuutlikku IT hankimist ettevõtja vaatest.

mille keskmeks olid järgmised teemad:

·         Teise isiku näitajatele tuginemine;

·         Hankedokumentide terviklikkus - mida on tegelikult vaja ja palju hankija tehtavast tööst on kasutu või dubleerimine, sest seadus selle juba tagab;

·         Vastavustingimuste valik RHRis

Riigihangete korraldamisel esineb struktuurseid probleeme, mis on ületatavad, kuid vajavad laiemat arutelu ja teadvustamist kõikide Eesti hankijate seas. Riigihankeõiguse reeglite rikkumine on ka põhjuseks, miks tuleb tihti struktuuritoetusi Euroopa Liidule tagasi maksta, kirjutavad Marit Piirisaar ja Kadri Matteus.