Kohtumenetlused muutuvas ajas: mis jääb ja mis muutub

Juhtisin 13.10.2023 Riigikohtu veetud Menetluskonverentsil halduskohtumenetluse paneeli ausa menetluse teemadel. Meie paneel süvenes ausa menetluse alustaladesse ja menetluse avalikkusele. Paneelis osalesid Riigikohtunikud Nele Siitam ja Julia Laffranque, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik ja TÜ haldusprotsessi õppejõud Villem Lapimaa ja Advokaadibüroo TGS partner Triin Kaurov.
Teemat oli igati kohane sisse juhatada tsiteerides põhiseaduse § 24: Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti.

Kohtumenetlus ja sellele ligipääs on aastal 2023 oluliselt erinev võrreldes 1992. aastaga, mil iseseisvunud Eesti hakkas üles ehitama enda kohtusüsteemi. Kui 1992. aastal pidi kohtuotsusega tutvumiseks minema kohtumajja, siis tänapäeval saab igaüks internetist kerge vaevaga üles leida enda (tüütu) naabri või ebameeldiva konkurendiga seotud kohtuasja ja lugeda sellega seotud mahlaseid detaile. Või lugeda kolmapäeviti Ekspressist mahlakaid uuriva ajakirjanduse lugusid, kus kohtutoimiku pinnalt on kogu lugu selgeks tehtud ka keskmisele inimesele Valgas ja Tallinnas kujundades sellega kogu ühiskonna suhtumise isikusse X.

Kuhu oleme jõudnud kohtumenetluse avalikkusega, kas seda peaks tegema veel avalikumaks või vastupidi, asuma tehniliselt väga lihtsa juurdepääsetavuse tõttu piirama kohtulahendite avalikustamist? Selle kõige taustal plaanib Justiitsministeeriumi muuta kohtumenetluse avalikkuse põhimõtteid ning avaldada ka veel jõustumata kohtulahendid olukorras, kus lõplikku tõde veel selgunud ei olegi. Ühiskondlikku kokkulepet selles küsimuses saavutatud ei ole ja vaidlus kestab.

Teine oluline kaalukoht menetlusosaliste põhiõiguste tagamisel on riigi legitiimne ja põhiseaduslik õigus kaitsta riigisaladust. Tänapäevases julgeolekuolukorras on see omandanud veel suurema praktilise tähtsuse, kuid siiski ei tohiks riigisaladuse templiga ringi käia kergekäeliselt. Ning kes kaitseb ettevõtjat riigi eest, kui tema ega tema advokaat infole ligi ei pääsegi? Jällegi jääb üle loota vaid kohtuniku õiglasele meelele ja südametunnistusele.

Konverentsil saime teada, et Eesti kohtusüsteem on juba üks Euroopa efektiivsemaid ja Eesti kohtuniku töökoormus on selline, et iga teine inimene oleks selle peale juba läbi põlenud. Kohtunik on seega muuhulgas ka superinimene. Kuid selle valguses omandab erilise tähtsuse küsimus istungite pidamisest, mis on halduskohtute näitel äärmiselt madal. Kas õiglase lahendi nimel peaks istungeid olema rohkem?

Varsti valmib meie ülipõnevast arutelust ka kirjatükk. 
Fotode autor Andres Tennus

Konverentsi salvestusi saab vaadata siin: https://menetluskonverents2023.ee/live/ 
Eelmine
Rail Baltica hangetest 2023. aastal – mis on muutumas ja milliseid tüüpvigu vältida
Järgmine
Euroopa Kohtu ja Üldkohtu lahenditest Riigihangete konverentsil

Lisa kommentaar

Email again: