Euroopa Komisjon hakkab riigihankemenetlustes kontrollima pakkujaid, kes on saanud kolmandatest riikidest toetusi. Küsitav on, kas määruse rakendumiseks vajalik kõrge hankelepingu eeldatav maksumus on ikka mõistlik, kirjutab Kadri Matteus.

Euroopa Komisjon on avaldanud 5.05.21 määruse eelnõu (COM(2021) 223 final), mis asub lahendama probleemi, et EL-i siseturgu võivad moonutada kolmandatest riikidest pärit toetused. Määrus kohaldub ka teatud koondumiste puhul, kuid keskendun vaid määruse mõjudest riigihangetele.

Näib, et viimastel aastatel on välisriigi toetustel olnud mõnel juhul moonutav mõju EL-i siseturule, luues ebavõrdsed konkurentsitingimused. Kuigi kolmandate riikide antud toetuste kohta on ikka veel üldiselt vähe teavet, on üha rohkem juhtumeid, kus näib, et välisriigi toetused on hõlbustanud EL-i ettevõtjate omandamist, mõjutanud investeerimisotsuseid, moonutanud teenustekaubandust või mõjutanud muul viisil nende saajate käitumist EL-i turul, kahjustades ausat konkurentsi.
Artikkel ilmus 20. aprillil 2022 ERR.ee-s.

Täismahus artikkel on kättesaadav SIIT.