Marit Piirisaar ja Kadri Matteus: probleemidest riigihangete korraldamisel

Riigihangete korraldamisel esineb struktuurseid probleeme, mis on ületatavad, kuid vajavad laiemat arutelu ja teadvustamist kõikide Eesti hankijate seas. Riigihankeõiguse reeglite rikkumine on ka põhjuseks, miks tuleb tihti struktuuritoetusi Euroopa Liidule tagasi maksta, kirjutavad Marit Piirisaar ja Kadri Matteus.

Riigihangete korraldamisel esineb struktuurseid probleeme, mis on ületatavad, kuid vajavad laiemat arutelu ja teadvustamist kõikide Eesti hankijate seas. Riigihankeõiguse reeglite rikkumine on ka põhjuseks, miks tuleb tihti struktuuritoetusi Euroopa Liidule tagasi maksta, kirjutavad Marit Piirisaar ja Kadri Matteus.

1.juunil jõustunud riigihangete seaduse muudatused suunavad hankijaid üle vaatama oma senise hankepraktika, et juhinduda edaspidi uuendatud riigihangete seaduse regulatsioonidest. Hankepraktikat suunavad hankijad üle vaatama ka riigihangete järelevalvemenetluses tuvastatud eksimused, mis võimaldavad hankijatele anda tagasisidet nende tegevusele ning õppida tuvastatud vigadest, vältimaks rikkumisi tulevastes riigihangetes.

Kuigi ühelt poolt on riigihangete plaanilise järelevalvemenetluse eesmärk rahandusministeeriumile riigihankepraktikast tervikliku pildi saamine, et olemasolevat õigusraamistikku kujundada, võimaldab see korrigeerida hankijatel ka riigihangete läbiviimist. Selleks on võimalik tutvuda iga-aastaselt koostatavate riigihangete järelevalve kokkuvõtetega, milles märgitakse muuhulgas peamised struktuursed probleemid riigihanke-eeskirjade kohaldamisel.

Artikkel ilmus 14. juunil 2022 ERR.ee portaalis

Täismahus tekst: https://www.err.ee/1608629125/marit-piirisaar-ja-kadri-matteus-probleemidest-riigihangete-korraldamisel
Eelmine
Riigihankemenetlused ja välisriigi toetus
Järgmine
Rail Baltica hangetest 2023. aastal – mis on muutumas ja milliseid tüüpvigu vältida

Lisa kommentaar

Email again: