Strateegilisele hankimisele keskendunud mõttekoda
Märtsis toimus strateegilise hankimise teemaline mõttekoda. Mõttekojal arutlesime kestliku riigihanke kuuest sambast – usaldusväärne, keskkonnahoidlik, sotsiaalselt vastutustundlik, innovatsiooni toetav, riigi julgeolekuriske vähendav ja mõistlik. Iga riigihange peaks täitma esimese ja viimase samba ning ruumi on omajagu ka ülejäänud väärtuste edendamiseks.
Ajalooliselt on riigihankeõigus reguleerinud üksnes seda KUIDAS hankida. Kuid Euroopa Liidust tuleb aina enam ka reegleid ja ettekirjutusi selle osas, MIDA (keskkonnahoidlikud autod) või KELLELT (raadamise määrus) hankida. EL tasandil on (väidetavalt) 49 erinevat õigusakti, mis reguleerib riigihankeid ühel või teisel moel. Peamine väljakutse seisnebki selles, et kuidas orienteeruda valdkondlikes nõuetes, sest tänapäeval peab hankejurist teadma enamat kui vaid riigihankenormid, mis sisalduvad riigihangete seaduses ja riigihanke direktiivides.
Näiteks sisaldab juba täna kehtiv energiamajanduse korralduse seadus, et keskvalitsus võib osta üksnes suure energiatõhususega tooteid, teenuseid ja hooneid, niivõrd kui see on kulutõhus, majanduslikult teostatav, üldiselt jätkusuutlik ja tehniliselt sobiv ning piisava konkurentsi olemasolul. Lühidalt öeldes peaks Riigikantselei, ministeeriumite ja riigiasutuste soetused reeglina alati arvestama kõige energiatõhusamate lahendustega (seal, kus mõõdetakse energiatõhusust ehk peamiselt tehnika ja ehitised).
Uus energiatõhususe direktiiv 2023/231 laiendab kohustusi kõigile hankijatele (sh võrgustiku sektorile) ning ei anna enam võimalust peituda ebapiisava konkurentsi argumendi taha.
ESG tõusuteel pööratakse aina enam tähelepanu ka pakkujate üldisele jalajäljele ja juhtimisreeglitele. 15.03 leidis heaks kiitmist kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) eelnõu, mis paneb jõustudes liikmesriikidele kohustuse integreerida ka riigihankeõigusse suurettevõtjatele direktiivist tulenevad kohustused (näiteks kõrvaldamise alusena, hindamiskriteeriumina või lepingutingimusena). Võimalik, et see vajab ka riigihankedirektiivide muutmist, sest riigihankeõigus nõuab, et hindamiskriteerium oleks seotud hankelepingu esemega, kuid pakkuja tegevusele laiemalt kehtivad nõuded ei ole tavaliselt seostatavad hankelepingu esemega.
Tarmo Kiivit Helmesest tutvustas nende teekonda ESG maastikul ning jätkusuutliku IT-arenduse kontseptsiooni.
Mõttekojas osalev Riigi Tugiteenuste Keskuse jurist Marliis Ellingu tagasiside: „Kuigi infot sellel teemal on viimasel ajal palju, siis mulle väga meeldib, kuidas Kadri oskab lihtsalt ja meeldivalt kõik kokku võtta. Ja alati on hea kuulata pakkujaid! Ja teiste osalevate hankijate kogemusi!“
Järgmine mõttekoda toimub 06.06.24 ja keskendub riigihanke vahenditele nagu raamlepingud ja dünaamiline hankesüsteem.
Riigihangete mõttekojast saab rohkem lugeda siit.
Näiteks sisaldab juba täna kehtiv energiamajanduse korralduse seadus, et keskvalitsus võib osta üksnes suure energiatõhususega tooteid, teenuseid ja hooneid, niivõrd kui see on kulutõhus, majanduslikult teostatav, üldiselt jätkusuutlik ja tehniliselt sobiv ning piisava konkurentsi olemasolul. Lühidalt öeldes peaks Riigikantselei, ministeeriumite ja riigiasutuste soetused reeglina alati arvestama kõige energiatõhusamate lahendustega (seal, kus mõõdetakse energiatõhusust ehk peamiselt tehnika ja ehitised).
Uus energiatõhususe direktiiv 2023/231 laiendab kohustusi kõigile hankijatele (sh võrgustiku sektorile) ning ei anna enam võimalust peituda ebapiisava konkurentsi argumendi taha.
ESG tõusuteel pööratakse aina enam tähelepanu ka pakkujate üldisele jalajäljele ja juhtimisreeglitele. 15.03 leidis heaks kiitmist kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) eelnõu, mis paneb jõustudes liikmesriikidele kohustuse integreerida ka riigihankeõigusse suurettevõtjatele direktiivist tulenevad kohustused (näiteks kõrvaldamise alusena, hindamiskriteeriumina või lepingutingimusena). Võimalik, et see vajab ka riigihankedirektiivide muutmist, sest riigihankeõigus nõuab, et hindamiskriteerium oleks seotud hankelepingu esemega, kuid pakkuja tegevusele laiemalt kehtivad nõuded ei ole tavaliselt seostatavad hankelepingu esemega.
Tarmo Kiivit Helmesest tutvustas nende teekonda ESG maastikul ning jätkusuutliku IT-arenduse kontseptsiooni.
Mõttekojas osalev Riigi Tugiteenuste Keskuse jurist Marliis Ellingu tagasiside: „Kuigi infot sellel teemal on viimasel ajal palju, siis mulle väga meeldib, kuidas Kadri oskab lihtsalt ja meeldivalt kõik kokku võtta. Ja alati on hea kuulata pakkujaid! Ja teiste osalevate hankijate kogemusi!“
Järgmine mõttekoda toimub 06.06.24 ja keskendub riigihanke vahenditele nagu raamlepingud ja dünaamiline hankesüsteem.
Riigihangete mõttekojast saab rohkem lugeda siit.
Lisa kommentaar