Merily Tamm kirjutas hiljuti ilmunud Juridica Internationali artiklis sellest, kuidas Eesti riigihangete seadus ja selle tõlgendamispraktika piiravad hankijate diskretsiooni rohkem, kui seda näevad ette ELi riigihangete direktiivid.

Autor toob esile, et eriti raamlepingute ja dünaamiliste hankesüsteemide (DHS) kasutamisel on Eesti regulatsioon ja selle tõlgendused sageli liialt kitsendavad. See vähendab nende hankevahendite paindlikkust, tõhusust ja atraktiivsust hoolimata sellest, et ELi õigus on need loonud just kiiremate, innovaatilisemate ja konkurentsi soodustavate lahendustena.

Loe artiklit siit.